Anname nõu, et sinu küttesüsteem töötaks ohutult ja tõhusalt – loe, kuidas vältida ülekütmist!
Krõbeda pakasega on ahjusoojus hindamatu, kuid just siis tehakse sageli vigu, millel võivad olla traagilised tagajärjed. Üks levinumaid probleeme on ülekütmine – küttekolde liigne koormamine, mis kahjustab kütteseadet ja suurendab tulekahju ohtu.
Sellest blogist saad teada:
- Mis on ülekütmine ja miks see tekib?
- Kuidas ülekütmine mõjutab sinu küttesüsteemi ja kodu?
- Milliseid praktilisi samme saad astuda, et ülekütmist vältida?
Mis on ülekütmine?
Ülekütmine tekib siis, kui kütteseadmesse lisatakse rohkem kütust, kui ette nähtud. Sellisel juhul on oht, et küttekolle ja selle osad deformeeruvad, kuna kütteseadme materjalide maksimaalne soojussalvestusvõime on ületatud. Liigse kütuse toodetud kuumus ei salvestu enam, vaid liigub soojusalvestavast pinnast mööda otse korstnasse. See koormab korstna kuumade suitsugaasidega, mis võivad oluliselt ületada ohutud temperatuurid. Liigse kuumuse tõttu paisuvad materjalid ebaühtlaselt, tekitades küttesüsteemi pragusid. Nendest pragudest võib kuumus pääseda isolatsiooni ja jõuda ehituskonstruktsioonideni, mis suurendab oluliselt tulekahju riski.
Eluline näide: Ahju ülekütmine
Kui ahi köetakse vastavalt ettenähtud juhistele – täidetakse kolmveerandi ulatuses küttematerjaliga – on põlemistemperatuur umbes 700°C. Sellisel juhul liigub suitsugaas lõõristikku, kus see salvestub temperatuuril 500°C ja ülejäänud väljub korstnast 200°C juures. Hiljem hakkab ahi soojussalvestatud kuumust ahju välisseinte kaudu aeglaselt ruumi kiirgama.
Kui aga küttekolle täidetakse üle maksimaalse piiri (näiteks laotakse puud silmini täis või lisatakse uus ahjutäis liiga kiiresti), tõuseb põlemistemperatuur märgatavalt kõrgemale. Kuna lõõristik on juba soojussalvestusest täis (500°C), liigub ülejäänud kuumus (700°C või rohkem) otse korstnasse. Korsten ei OLE AHI. Nüüd aga:
- kui korstnas on tahm või pigi, süttib see kõrge temperatuuri tõttu, põhjustades TAHMAPÕLENGU.
- kui tahma ega pigi ei ole, võib kuumus siiski lõhkuda korstna, tekitada pragusid või kahjustada selle struktuuri.
- pragude kaudu võib kuumus pääseda isolatsiooni ja hoone konstruktsioonidesse, põhjustades lõpuks tulekahju.
Miks inimesed kipuvad üle kütma?
Kannatamatus külma ilmaga
Paljud ei tea, et ahi hakkab sooja andma alles mõni aeg pärast kütmist. Kui esimene ahjutäis puid on ära põlenud, tundub ruum endiselt jahe. Selle asemel, et oodata, pannakse juurde teine ja kolmaski ahjutäis. Tulemuseks on ülekuumenenud ahi, mille seinad paisuvad ebaühtlaselt ja tekivad praod.
Selle tegevuse tagajärjel ei soojene ahi kiiremini vaid kahjustub hoopis kogu küttesüsteem.
Vale arusaam korstna rollist
Varem peeti telliskorstnaid lisaküttekehadeks, kuid tänapäeva korstna ainus ülesanne on suitsugaaside ohutu väljajuhtimine.
- Kaasaegsete kütteseadmete suitsugaaside väljund temperatuurid on madalad (keskküttekatlad, kaminad ja teiste kaasaegsed kütteseadmed). Seega ei suuda suits korstent soojaks kütta.
- Korstna soojendamise katse lõpeb ülekütmisega, kahjustades nii korstent kui ka kütteseadet.
Soojuspaisumise tõttu võivad ahjuseintele tekkida praod ning süttida võib ka tahm. See võib juhtuda sügaval öösel, kui kõik juba magavad, mistõttu avastatakse tulekahju sageli liiga hilja, suurendades kahju ulatust ja ohustades inimeste elu.
Ülekütmise peamised ohud
Kütteseadme kahjustused
- Materjalide paisumine: Kuumus paisutab kütteseadme erinevaid osi erinevalt ja ebaühtlaselt, tekitades deformatsioone.
- Pragude teke: Ahju või kaminaseina tekivad praod, mille kaudu võib kuumus lekkida isolatsiooni ja hoone konstruktsioonidesse.
Tahmapõlengud korstnas
- Liigne kuumus korstnas võib süüdata seal oleva tahma või pigi, põhjustades ohtliku tahmapõlengu.
- Tahmapõlengu ajal võib temperatuur tõusta üle 1000°C, hävitades korstna ja süüdates lähedal olevad materjalid.
Tulekahju risk
- Kuumus kandub pragude ja isolatsiooni kaudu hoone konstruktsioonideni, suurendades süttimise riski.
- Statistika järgi on ülekütmine ja hooldamata kütteseadmed talvel üheks sagedasemaks tulekahjude põhjuseks.
Kuidas vältida ülekütmist?
Järgi kütteseadme tootja juhiseid
Igal kütteseadmel (näiteks ahi, kamin või katel) on ette nähtud kindel kütuse liik ja kogus. See arvutatakse kütteseadme kaalu, kolde suuruse, materjalide soojasalvestusvõime ja paisumise omaduste järgi.
- Kütusekogus: Täida tulekolle maksimaalselt ¾ ehk kolmveerand ukse kõrgusest. Liiga palju kütet korraga põhjustab ülekütmist.
Näide: Pane puid ahju nii, et need ulatuksid maksimaalselt kolmveerandini ukseava kõrgusest. Kui ukseava on 40 cm, tohib puid panna kuni 30 cm kõrgusele. - Kütmise kestus: Küta ühe ahjutäie kaupa: 1–2 korda päevas on piisav ka kõige külmema ilmaga.
Ära unusta kütteseadme jahtumisaega
- Kahe kütmise vahel peab olema vähemalt 8 tundi, et ahi jõuaks jahtuda ning vältida ülekuumenemist.
Kasuta ainult kuiva ja kvaliteetset kütust
- Kuiva halupuu niiskussisaldus peab olema alla 20%.
- Märg kütus põleb ebaefektiivselt, tekitades liigset tahma ja pigi, mis koormavad korstent.
Ära kasuta korstent küttekehana
- Korstna roll on suitsu ohutu väljajuhtimine, mitte sooja salvestamine.
Korstnapühkimine ja hooldus
- Lase korstnapühkijal kütteseade puhastada vähemalt kord aastas, et eemaldada ohtlik tahm ja pigi.
- Kui märkad kütteseadmel pragusid või sisselangenud telliseid, kutsu kohale kutsetunnistusega pottsepp.
Mida veel ohutul kütmisel meeles pidada
- Ära sulge siibrit liiga vara – suitsugaasid peavad saama väljuda.
- Kogu tuhk jahtunult metallämbrisse ja hoia see hoonest eemal.
- Kui ahi on pikalt kütmata seisnud, tuleb kütmist alustada rahulikult, et materjalid jõuaksid ühtlaselt soojeneda. Liiga järsu kuumuse tõus võib ahju kahjustada.
- Ära ladusta põlevmaterjale küttekolde ees ega selle vahetus läheduses.
- Kontrolli, et küttekolde ees oleks piisavalt suur tulekindel ala:
- Uksega seadmete puhul: 40 cm koldeava ees ja 10 cm külgedel.
- Ukseta seadmete puhul: 75 cm koldeava ees ja 15 cm külgedel.
Kokkuvõte: Küta targalt ja ohutult
Ülekütmine ei anna kiiremat sooja, vaid kahjustab kütteseadmeid ja suurendab tuleohtu.
- Järgi tootja juhiseid ja kütusekoguseid.
- Küta mõõdukalt ja kasuta kvaliteetset kütust.
- Hoolda oma küttesüsteemi regulaarselt, et tagada ohutu kasutamine.
