Korstnapühkija:

• Puhastab ja kontrollib küttesüsteeme
• Annab hinnangu küttekollete seisukorrale
• Vajadusel likvideerib ummistused
• Vahetab tahmatopsid
• Dokumenteerib tehtud tööd ja annab üle vajalikud aktid

Korstnapühkimise sagedus ja ajastus on olulised aspektid, mis aitavad tagada teie küttesüsteemi ohutu ja efektiivse toimimise. Siin on mõned olulised punktid, mida tuleks arvesse võtta:

Regulaarne hooldus:

• Tahma kogunemine:  Kasutusel olevat ahju, kaminat või pliiti ning nende korstnat ja ühenduslõõri peab puhastama vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini, kui nende dokumentatsioonis on ette nähtud. Kui dokumentatsioon puudub või kui dokumentatsioonis ei ole ette nähtud muud sagedust, siis tuleb neid puhastada vähemalt üks kord aastas. Puhastamissagedus peab välistama tahmapõlengu ohu. 
• Efektiivsus: Regulaarne puhastamine tagab, et teie küttesüsteem töötab optimaalse efektiivsusega, vähendades küttekulusid.

Seadusest tulenevad nõuded:

• Eramajad:

– Ühe korteriga elamus ja selle kõrvalhoones või kuni 60 ruutmeetrise ehitisealuse pinnaga ja kuni 5 meetri kõrguses mitteelamus peab üks kord viie aasta jooksul ahju, kaminat, pliiti ning nende korstnat ja ühenduslõõri puhastama korstnapühkija kutsetunnistusega isik. Küttesüsteemi tehnilise seisukorra ning ohutuse kohta väljastatakse korstnapühkimise akt TuOS § 11 lg 5.

– Ühe korteriga elamus ja selle kõrvalhoones või kuni 60-ruutmeetrise ehitisealuse pinnaga ja kuni 5 meetri kõrguses mitteelamus võib ahju, kaminat, pliiti ning korstnat ja ühenduslõõri enda tarbeks puhastada, välja arvatud põletada tahma suitsulõõrides, ka korstnapühkija kutsetunnistuseta isik, järgides küttesüsteemide puhastamise nõudeid TuOS § 11 lg 4.

• Kortermajad ja ärihooned:

– Nõuavad iga-aastast kontrolli ja puhastamist kutsetunnistusega korstnapühkija  poolt. Seda tööd võib teostada kutseline 4. taseme korstnapühkija ja 5. taseme korstnapühkija.

Küttesüsteemi tüüp ja kasutus:

• Tahkeküttega süsteemid: Need süsteemid tekitavad rohkem tahma ja vajavad seetõttu sagedasemat puhastamist, tavaliselt vähemalt kord aastas.
• Gaasi- ja õliküttega süsteemid: Kuigi need süsteemid tekitavad vähem tahma, on regulaarne kontroll siiski vajalik, et tagada süsteemi ohutus ja tõhusus.

Optimaalne aeg korstnapühkimiseks:

• Pärast küttehooaega: Kui avastatakse korstnapühkimise tööde käigus puudus, siis on aega teostada parandustööd enne kütteperioodi algust
• Enne küttehooaja algust: Sügisel võivad korstnapühkijate ajakavad olla täis, seega on soovitatav broneerida teenus varakult.
• Hooajaline puhastamine: Küttesüsteeme, mida kasutatakse aastaringselt, tuleks puhastada vähemalt kaks korda aastas, hooajalisi süsteeme aga vähemalt kord aastas.

Kokkuvõttes on korstnapühkimine oluline teenus, mis tagab teie küttesüsteemi ohutuse ja tõhususe. Korstnapühkija regulaarne kutsumine aitab vältida ohtlikke olukordi ja tagab süsteemi pikaajalise töökindluse.

Korstnapühkimise akt on dokument, mis koostatakse pärast küttesüsteemi puhastamist ja kontrollimist. See mitte ainult ei kinnita süsteemi ohutust ja nõuetekohast hooldust, vaid on ka vajalik dokument kindlustusjuhtumite lahendamisel ja võib olla nõutav kinnisvara müügi või üürimise puhul.

Akti koostamine ja sisu:

• Akti sisu: Akt dokumenteerib tehtud tööd, annab hinnangu küttesüsteemi tehnilisele seisukorrale ja ohutusele ning sisaldab soovitusi süsteemi hoolduseks või parandamiseks.
• Koostamine: Korstnapühkimise akt koostatakse  peale tööde teostamist 10 tööpäeva jooksul
• Oma küttesüsteemide täpsemate andmete vaatamiseks logi sisse küttesüsteemide portaali: https://ohutusportaal.paasteamet.ee/kuttesusteem/login.

Kui aktis esineb puudusi:

• Teavitamine: Klienti teavitatakse kõigist tuvastatud puudustest ja vigadest.
• Ettepanek Päästeametile:  Korstnapühkija teavitab valdajat ahju, kamina või pliidi ja selle ning muul kütusel töötava kütteseadme korstna ja ühenduslõõri puhastamise käigus avastatud tuleohutusnõude rikkumisest või tuleohust ning kannab andmed avastatud puuduse kohta päästeinfosüsteemi kümne tööpäeva jooksul alates puuduse avastamise päevast.
• Ettekirjutus: Päästeamet koostab ettekirjutuse, määrates tähtaja, millal puudused tuleb likvideerida.
• Järgnevad Sammud: Klient peab järgima ettekirjutust ja kõrvaldama tuvastatud puudused määratud tähtajaks, vältimaks trahve ja tagamaks küttesüsteemide ohutus.

Regulaarne hooldus:

• Tagab küttesüsteemi pikema eluea
• Aitab vältida tahmapõlenguid
• Tagab süsteemi efektiivse toimimise
• Säästab küttekulusid