Paljud koduomanikud soovivad säästa raha ja asuvad ise korstnat pühkima. Kuigi see võib tunduda lihtsa ülesandena, võivad teadmiste ja oskuste puudumine kaasa tuua tõsiseid vigu, mis mõjutavad nii kodu ohutust kui ka küttesüsteemi efektiivsust. Vaatame lähemalt levinumaid vigu ja nende tagajärgi.
Kõige levinumad vead iseseisval korstnapuhastusel
1. Tööde vale järjekord:
Kogenud korstnapühkija jaoks on iga samm oluline ning ta teab täpselt, millises järjekorras küttesüsteemi puhastada.
- Korstnapühkimisel on kindel protseduur: esmalt puhastatakse korsten, seejärel kütteseadme ühenduslõõr, edasi kütteseade ning viimaks korstnajalg.
- Tihti jäetakse korstnajalg tahmast tühjendamata, mis põhjustab ummistusi ja suurendab tuleohtu.
2. Vigased tööriistad või nende puudumine:
Kütteseadme omanikul võib puudu jääda õigest varustusest, mida korstnapühkija igapäevaselt kasutab, et tagada puhastuse põhjalikkus ja ohutus.
- Klassikaline trossist lõõrihari ei sobi kitsastele lõõridele, mida leidub tänapäeva moodulahjudes. Ilma õigete tööriistadeta jääb puhastamine poolikuks.
3. Teadmatus küttesüsteemi kohta:
- Paljud omanikud ei tunne oma ahju lõõristikku ega oska hinnata kütteseadmete eripärasid. Vale lähenemine võib põhjustada kahjustusi või kütteseadme kasuteguri vähenemist.
4. Pealiskaudne lähenemine:
- Levinud eksiarvamus on, et piisab ainult tahma eemaldamisest lõõripõhjast. Tõhus puhastamine nõuab aga kõigi süsteemi osade töötlemist.
Valesti tehtud puhastuse tagajärjed
Valesti puhastatud korsten võib kaasa tuua tõsiseid probleeme – alates kütteefektiivsuse langusest kuni eluohtlike tulekahjudeni.
Tuleoht kasvab:
Tahmapõlengud on üks suurimaid riske. Korstnasse kogunenud pigi ja tahm võivad kergesti süttida, tekitades tulekahju, mida on raske kontrollida. Sellised olukorrad tekivad sageli siis, kui korstent puhastatakse pealiskaudselt või jäetakse see üldse tegemata. Statistika näitab, et korstnapõlengud leiavad sageli aset kodudes, kus hooldus on tehtud pealiskaudselt.
Kütteseadme töökindlus väheneb:
Lisaks tulekahjuohule on tähtis teada, et kui kütteseadet pole piisavalt puhastatud, siis ei tööta see ka täie võimsusega. See tähendab, et seade on vähem tõhus ja ei anna piisavalt soojust, mis omakorda suurendab küttekulusid.
Miks kutsuda professionaalne korstnapühkija?
Kvalifitseeritud korstnapühkija töö hõlmab lisaks puhastamisele ka põhjalikke teadmisi küttesüsteemide ehitusest ja ohutusest, mida tavaliselt kütteseadme omanik ise ei tea.
Kutsetunnistusega korstnapühkija eelised:
- Korstna, lõõride ja kütteseadme täielik puhastamine.
- Ohutusnõuete järgimine.
- Täpsed soovitused küttesüsteemi parandamiseks või optimeerimiseks.
- Sertifitseeritud akt, mis tõendab süsteemi ohutust ja vastavust nõuetele.
Korstnapühkijaks saamiseks läbitakse spetsiaalne väljaõpe ja omandatakse kutsetunnistus. Lisaks ametlikele koolitustele on korstnapühkijatel aastatega kogunenud erialased kogemused ja põhjalikud teadmised küttesüsteemide hooldamisest, mis aitavad tagada töö täpsuse ja ohutuse.
Näiteks teavad professionaalid, milline lõõristik on igal ahjul, kuidas erinevaid küttesüsteeme õigesti hooldada ja kuidas tagada korstna täielik ohutus.
Tänapäeval on uuemad kütteseadmed tehnoloogiliselt keerukamad ja nõuavad seetõttu ka sügavamaid teadmisi valdkonnast.
Levinud müüdid, millega meie korstnapühkijad on kokku puutunud
Korstnapühkija Andres:
- “Tänapäeval korstnapühkija töö ei piirdu ainult korstnapühkimistöödega, vaid peab ennast täiendama erinevatel koolitustel, et osata puhastada tänapäeva moodsaid ja ökonoomseid kütteseadmeid. Kasuks tuleb ka materjalide tundmine, mida pottsepad kütteseadmete ehitamisel kasutavad.”
Korstnapühkija Olga:
- “Enim levinud eksiarvamus on see, et tänapäeva küttesüsteemid või nende osad (näiteks korsten) ei vaja puhastamist ja kontrollimist. Seega olen tihti kuulnud fraasi “isepuhastuvad korstnad ja kütteseadmed”. Kõik küttesüsteemid vajavad korrapärast puhastamist ja hooldust, et vältida tõrkeid ja tuleohtu!”
Lõppsõna: Miks on asjatundlik hooldus oluline?
Lisaks korstnapühkimisele tuleb tähelepanu pöörata kütteseadmete õigele kasutamisele. Korstnapühkijad on sageli märganud, et probleemid ei tulene ainult puhastamisest, vaid ka teadmatusest, kuidas kütteseadet õigesti kasutada. Näiteks piiravad paljud koduomanikud õhu pealevoolu küttekoldesse, mis vähendab tule põlemise efektiivsust ja soodustab tahma kogunemist. Ehk lihtsamalt öeldes, tuli vajab küttekoldes põlemiseks hapnikku.
Samuti ei pruugi vanad telliskorstnad sobida tänapäevaste ökonoomsete kütteseadmetega, kuna nende kütteseadmete suitsugaaside väljundtemperatuur on madal. See omakorda põhjustab süsteemi riket või ohtlikke olukordi. Ilma põhjalike teadmisteta kütteseadmete tööpõhimõtetest on raske vältida probleeme.
